Üks ettevõtja kohustusi on esitada peale igat majandusaastat aruanne ettevõtte tulemuste kohta. Majandusaasta aruanne peab olema esitatud hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppu, enamikul juhtudel on tähtaeg 30. juuni (kui majandusaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini).
Majandusaasta aruanne on avalik dokument, mida näeb Äriregistrist igaüks. Selle vastu võivad huvi tunda koostööpartnerid, kliendid, pangad, konkurendid, potentsiaalsed investorid ning riigiasutused. See on Sinu ettevõtte võimalus silma paista ning anda tulevastele partneritele hea ülevaade firma tegevusest. Kui esitate aruande õigeaegselt ning see on sisukas, annab see võimalikule äripartnerile hea signaali, et olete usaldusväärne ettevõtja.
Raamatupidamise seaduse alusel liigitatakse ettevõtted suuruse järgi ja esitatakse sellele vastav majandusaasta aruande vorm: mikroettevõte, väike-ettevõte, keskmise suurusega ettevõte ja suurettevõte.
Mikroettevõte on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
Mikroettevõte peab esitama lühendatud bilansi, kasumiaruande ning olenevalt ettevõtja tegevusest kuni kolm lisa. Mikroettevõtja aastaaruanne on enamasti väga lühike ning annab edasi vaid minimaalse info.
Väikeettevõte on äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Väikeettevõte peab esitama lühendatud majandusaasta aruande, mis on koostatud lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 9 lisa. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande!
Keskmise suurusega ettevõte on äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval ka vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Suurettevõtja on äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja on kohustatud esitama täisaruande, meeles pidades ettevõtja poolt rakendatava finantsaruandluse standardi nõudeid. Aruanne koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aruandest, mis omakorda koosneb põhiaruannetest – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne – ning lisadest.
NB. Täismahus aastaaruanne on kohustuslik ka mittetulundusühingule ja sihtasutusele.
Aruande koostamine
Majandusaasta aruande koostamise aluseks on tehingud, mis on toimunud majandusaasta vältel ning mis on raamatupidamises kirjeldatud. Siinkohal on oluline läbi mõelda, kas kõik tehingud on raamatupidamises kajastatud, kas kõik alusdokumendid ja tšekid on raamatupidamisse sisse kantud. Lisaks tuleks üle vaadata kõik bilansi- ja kasumiaruande kontod ning veenduda nende õigsuses.
Raamatupidaja koostab aruande vastavalt raamatupidamise seadusele ja maksuseaduste nõuetele, samuti vastavalt raamatupidamise sisekorra-eeskirjadele (kui need on mikroettevõttes olemas). Raamatupidaja ei ole aruandele allkirjaõiguslik ja vastutab ainult töö- või teenuslepingu ulatuses. Aruande allkirjastab juhatus, kellel on kohustus vastutada aruandes kajastatud andmete eest. Seetõttu on soovitatav, et raamatupidaja ja ettevõtja vaataksid aruande koos üle, tagamaks, et kõik on korrektne ja arusaadav.
Omakapital
Kui osakapital on äriregistris registreeritud osa, siis omakapital on netovarad (varad miinus kohustused). Omakapitali sobivuse nõue on järgmine:
Ettevõtte netovara peab olema vähemalt pool osa-/aktsiakapitalist.
Kui majandusaasta aruandes kajastub, et ettevõtte omakapital ei vasta nõuetele ja omakapital on negatiivne tuleb selle parandamiseks vastav plaan esitada koos aastaaruandega. Sellisel juhul tuleb esitada mikroettevõttel hoopis väikeettevõtte aruanne ning kirjeldada ettevõtte edasine plaan omakapitali suurendamiseks tegevusaruandes. Variante selle lahendamiseks on mitmeid:
Kui ettevõttel on laenud/arved maksmata suures ulatuses, tuleks kaaluda, kas ettevõte on üldse veel jätkusuutlik.
Kui ettevõtja on kandnud ettevõttesse raha laenuna, tuleks laen üle viia kohustuste realt omakapitali reale. Teine võimalus on muuta laen mitterahaliseks sissemakseks osakapitali. Kolmas võimalus aga hoopis loobuda laenust või moodustada laenu arvelt vabatahtlik reserv.
Teha täiendav rahaline või mitterahaline sissemakse ettevõttesse.
Mõned juhised Aastaaruande lugemiseks
Majandusaasta aruanne on avalik dokument ja selle lugemisel tuleks jälgida järgmisi olulisi punkte:
Tegutsemise periood - Uuri, kui kaua ettevõte on reaalselt tegutsenud. Statistiliselt lõpetab kolmandik ettevõtteid tegevuse paari aastaga, ja ligi pooltel ettevõtetest võib kuluda viis aastat või vähem. Mida kauem on ettevõte tegutsenud, seda usaldusväärsem ja suurem on tõenäosus jätkusuutlikkuseks.
Osakapital - Kontrolli, kas osakapital on täielikult sisse makstud. Selle info leiad bilansist "sh osakapital nimiväärtuses" alt. Miinusmärgiga osakapital tähendab, et see on osaliselt või täielikult maksmata.
Omakapitali vastavus nõuetele - Kontrolli, kas omakapital vastab kehtivatele nõuetele. See teave on nähtav bilansi omakapitali real.
Aruande kvaliteet - Hinda, kas aruanne on arusaadav, korrektne ja professionaalselt koostatud. Kui aruanne jätab halva mulje või jääb puudulikuks, võib see viidata raamatupidamisest ja finantsidest mittehoolivale käitumisele.
Tegevusaruanne - Kui esitatud, kontrolli, kas tegevusaruanne on arusaadav ja kajastab selgelt ettevõtte tegevust.
Käibe kasv - Vaata kasumiaruandest käivet ja võrdle seda eelmiste perioodidega. Kas käive kasvab või väheneb? See annab aimu ettevõtte jõudlusest ja arengusuundadest.
Kasum/kahjum. Ettevõtluse peamine eesmärk on teenida kasumit ja seda jälgivad hoolega ka pangad. Siin tuleks eelkõige vaadata tulumaksu-eelset kasumit, sest Eestis on tulumaks seotud eelmiste perioodide dividendidega.
Käibevarad - Ettevõtte käibevarad peaks olema kaks korda suuremad kui lühiajalised kohustused. Siis on kindel, et ettevõttel on võimekus tasuda oma kohustusi.
Likviidsus - Ettevõtte rahajääk võiks olla umbkaudu 1/12 aasta kuludest. Kui ettevõtte rahajääk on väga väike, siis võib tal tekkida probleeme arvete tasumisega.
Kohustused - Ettevõtte kohustused, võrreldes varadega, võiks jääda 40-60% vahele.
Iga ettevõtja peaks pöörama olulist tähelepanu, milline Tema ettevõtte aastaaruanne välja näeb, millist lugu see Tema ettevõtte kohta jutustab ning milliseid järeldusi seal sisalduvatest finantsandmetest, partnerid ja kliendid võivad teha. Sisuliselt on aastaaruanne kommunikatsiooni- ja reklaamivahend, läbi mille luuakse ettevõtte kuvandit.
Võta minuga ühendust ja teeme Sinu ettevõttele silmapaistva aruande!
Comments